Äärepitsid

 Rulliniidiga ilusaks heegeldatud öösärgisaba

Müts

Kudusin endale ühest villasegusest värvilisest lõngast uue mütsi.

Mustrijuhend on Dropsist db-003, vardad nr 4 ja 5.

Mu eelmine, roosa müts, oli sama mustri järgi

 ja järgmine tuleb vist ka, sest see on üks väga suurepärane mütsimuster.

Põrandatekk

Rõõmsalt punasetooniline põrandatekk Mallele.

 Materjal on taaskasutatud riideribad.

Võib vaadata millisest otsast meeldib, tumedast heledaks või siis täpselt vastupidi.

Taaskasutatud riideribadega on see tore asi, et neid on lõpmata palju toone, mida

saab ritta panna

ja see lugu ka, et see võib siis ka lõpmata palju aega võtta :)

Põrandatekk

Suvine põrandatekk Virmale. 

Järjekorranumber teine, mu oma telgedelt, taaskasutatud riideribad.

Otsisin pildistamise taustaks sobivat lillepunti ja selgus,

 et see vaip oli ühte värvi kohe kõikide lillepõõsastega,

mis ümberringi leidus

põõsasroosiga

 jaapani ülasega

ja isegi arooniaga :)

 Tegelikult oli toredaid põõsaid veel 

aga ma tüdinesin sellest vaiba tassimisest ära.

 

Põrandatekk

Esimene kaltsutekk, mille sain kududa omaenda maatelgedel.

Teki triibuvärvid joonistasin maha Hanna linnakorteri koridori seintelt, et see sinna põrandale hiljem hästi sobima hakkaks.

Mulle väga meeldivad põrandateki otstes narmad, sest mu silmad on lapsest saadik sellega harjunud, aga nüüd õmblesin sinna siiski tugevamast kangast kandid,

 sest pesumasinad sööksid kaltsuteki narmad koledaks.

Terve maja mattus kudumise ajal kangatolmu ja mul ei ole ühtegi head mõtet, kuidas seda ära hoida..

Lumehelbed

Kaheksa fuksiaroosat lumehelvest jõulukuusele.  

Mustriskeem

Suured sokid

Sokilõngast Invicta Everest suure inimese sokid.

Tahtsin peenikesest lõngast, peenikeste varrastega, kududa pakse sokke.
No üleliia paksud ei tulnud aga mõnusalt mahulise ja vetruva pinna saab selle video järgi kududes küll.

Õlasall

Kudusin endale Drops delight ja Fabel lõngadest samblavärvilise õlasalli.

 Hajameelsusest umbes kaks korda suurema kui juhendis ette nähtud. Üles harutada ka ei raatsinud, sest iga triip oli ise värvi ja hirmus armas.

 

Ringvardad nr 3,5 ja lõngakulu ligilähedaselt 5 tokki.

 Tegelikult on see sall kootud lõngast, mille puhul ma alles ühed sokid tagasi, lubasin endale, et  SELLE lõngaga  rohkem tegemist ei tee, sest sest tema vooruseks kiidetud ebaühtlus ("käsitsi kedratud" tekstuur, mis on kohati jämedam-peenem) tundub mulle alati veidi nagu puudusena. Aga värvid on vastupandamatud.

Salli sirulaius sai suurem kui suur

 aga see ei sega sugugi mööda ilma ringilehvimist.

Sooja ilma müts

Eriti memmekad peavad sooja ilmaga ka mütsi kandma.
 

Tegin endale helehalli mütsi.
 Lõng Pure Cotton 50g -166m,
lõngakulu oli väiksem kui üks tokk., vardad 2,5 ja 3, heegelnõel 3,5 ja 4.

 Sobivaid mütsivardaid mul kodus ikka veel ei leidunud, olid ainult lühikesed, libedad suka-sokivardad, millelt see müts tahtis kogu aeg  minema voolata. Otsustasin, et
-arukas inimene ostab nüüd koonerdamise asemel endale koju igasuguste numbritega Knit Pro neljakandilisi vardaid. 

Mütsi muster on Piret Lilleste raamatust "Kudumite Lummuses".

Elust enesest:
 Isegi väga arukad inimesed ei saa endale Knit Pro neljakandilisi vardaid osta kui neid poes pole.

Heletumesinised sokid

Meestesokid,

lõngast Drops Delight.

Lõnga värvi nimetus kataloogis on helesinine, mõned heledamad kohad kumavad sokist tõesti vastu  ja sinise nimetuse all olev lõng kataloogis on igal juhul veel tumesinisem ja tumesinist varianti ei olegi, ilmselt sellepärast, et sealt enam silm värvi ei seletakski ja selle nimi oleks ehk olnud  mustikasinine öö, või midagi veel pimedamat. 

  Kudumisvardad nr 1,75 ja silmuseid ringil 100.
Kindlasti oleks 96-st ka aidanud.

 Ikka veel koon "korraliku" kasvuruumiga. Nüüd tulid sellised konkreetse suurusnumbriga: suur.

 Mustrikirja näeb siit (paremalt keskmine).

 See on sokile hea kiri, sest ta käitub veidi sooniku moodi ja hoiab ka veidi suuremad sokid kenasti ümber jala.

 IGA KORD luban  ma endale, et SELLE lõngaga ma rohkem tegemist ei tee,

  sest ta väga ebaühtlane. Vahepeal justkui täitsa tavaline lõng, meeter hiljem peenem kui ämblikuniit, siis tuleb sinna vabast lõngast harutatud õiget tooni heiet külge "kedrata" ja see on veidi palju tülikas. Ja ALATI uuesti langen ma uuesti nende värvide lõksu.

 Mingil seletamatul põhjusel jäi mind nüüd piinama see vaarikatort,

Vilturuuduline seelik

 Ühel koolivaheajal  (mitte sellel, mida ma praegu parajasti pean) lubasin
 endale seeliku õmmelda.

Otsisin kummutist pehme täisvillase kanga, keerutasin kangaruudud viltupidi
ja õmblesin diagonaallõikelise-vilturuudulise-külmailma seeliku. Lõiked sain ajakirjast KÄSITÖÖ/ kevad 2009.

 Sai selline...  -villane.

 Nüüd on mul 3x rohkem seelikuid
kui seelikuriidepuid.

Mitte eriti paks talvemüts

  Anu oli valinud oma mütsi jaoks väga hea ja mõnusa lõnga

 -100% alpaka (50 g-100 m), pehme, siidine ja raske.

Venitatud silmustega sooniku jaoks kasutasin vardaid nr 3, mustriosas number suuremaid.

Muster on netist leitud. Veidi tegin kohandusi ka -kahandasin:

alustasin skeemi 13. reast, alates 24. reast hakkasin silmuseid kahandama ja umbes 53 real oli lõpp käes ning kudusin ainult 11 mustrikordust (20 asemel -kui ma endale tundmatut keelt õieti tõlkisin:)

pildist ei pea ennast eksitada laskma, see pole barett, selline vaade avaneb inimesele, kes kõigele ülevalt alla vaatab

 Müts on nüüd juba ilmselt teenitud kevadvaheajal.

Sokid ja sõrmkindad

 

Hästi paksud sokid tüdrukule.

 Kudusin kolmekordsetest pehmetest maavillasest lõngadest, varrastega 2,5.

 Oma roosa mütsi kõrvale tegin vausabakirjas sõrmkindad ka -lõpuks. Salli ei tule.
 Või mine sa tea.

Kudusin Dropsi Alpaka lõngast varrastega nr 2.
Muster on Dropsi lehelt. Kindasabas on sik-sak sooniku ja lõpetuseks heegeldasin nupurea (nagu nende ja ilmselt ka kõigi tulevaste sõrmkinnaste lõpetuseks).

Mitte ma ei mõista,

 mis peale hakata nende blogipiltide valgete muuseumiraamidega...

Tantsupeo rätt

Haarasin suvel tantsupeoks kaasa väga lihtsa heegeltöö,
 mida proovivabadel aegadel oleks hea ajaviiteks nikerdada.

 Üks osa minu tugigrupist

Nagu selgus, vaba aega nii-väga polnudki
ja see lihtne rätt, mis pidi ruttu valmis saama osutus hoopis keerulisemaks. Kahandamissammus oli asi, õiges nurgakraadis ja suuruses. Pidin ta mitu korda üsna valmis heegeldama, pähe proovima ja siis jälle üles harutama -tugigrupp vangutas juba pead.

Pidu ja proovid olid rõõmsalt värvilised.
 Valisin siia selle pildi,
 kus ma olen hästi äratuntav ja teen koos teistega õigel hetkel õiget liigutust.
Teistsuguseid hetki oli ka, kus ma olin hästi äratuntav ja tegin õigel ajal vale liigutust või siis liigutus oli õige küll aga aeg jälle vale, võis siis jätsin üldse kõik tegemata.

Tantsupidu oli tõesti suurepärane aga räti sain valmis alles septembris,
igal juhul oli ilm neid rätikuauke arvestades juba liiga jahe.

Tegelikult on see rätt umbes 50% päikse/tuulekaitsega,
 no võib-olla isegi 60% kuid mitte rohkem, ülejäänud on augud.


Hanna

 

Heegeldasin iirisniitidega Maalehe "Targu Talita" juhendi järgi. 

(Hallil iirisel oli linast ka puuvillase hulgas.)

Motiivide skeem on siin. 

Mina tegin 1. skeemilt ainult esimesed 5 ringi ja motiive kokku 11 tk, heegelnõel nr 1,25, 

edasi heegeldasin rätiosa heegelnõelaga nr 1,5 umbes 15 cm siis hakkasin kahandama -igal teisel real ühe ruudu (kolme samba) võrra kummastki servast. 

Aitäh Mirjele peopiltide eest!

Triibutekid II

Kaltsutekimaastik

 Edasi ma joonistasin endale voodi ette vaiba

 

 

ja kudusin-harutasin-kudusin valmis ka.

 Hanna toa vaip sai kõige pikem, umbes kaks mind -huvitav, kuidas ma seda koristuspäevadel raputama hakkan?

Viimane neist sai lihtsalt sinisetriibuline,
 sest seda värvi ribasid oli vabalt käes (inimesed kannavad vist kõige rohkem siniseid ja musti riideid, rohelistest ja kirjudest on alatasa puudus...) ja lõim, mis pidi juba kolm vaipa tagasi lõppema, polnud ikka veel läbi saanud. 

Sinised vaibad on tavaliselt Madise jagu. Sellega läks samuti. Ühel päeval oli tal ühikasse vaipa vaja ja see oli hetkel veel täiesti omanikuta. Igaks juhuks ma hoiatasin, et raputagu seda mõistlikult, ikkagi tavaline puuvillane lõim. Kaks meesinimest (viisakusest ma ei maini, et need olid Aivar ja Ülari) raputasid meil ükskord sarnase poevaiba, vähimagi pingutuseta, pooleks. Mõni aeg hiljem küsisin, kuidas vaibaga on, ta ütles, et vajadusel riputab ta selle aknast välja ja liigutab seda paar korda ettevaatlikult tuule käes :D, et selle kohtlemise peale polevat veel juppideks lagunenud.

Töövalgust nende tegemisel oli parajasti nii palju kui oli.

Ruumis oli paksu kivimüüri sees ainult üks tilluke aken, akna ees kangasteljed ja akna taga suured puud. Aeg-ajalt käisin õues kontrollimas, mis värvi riideribadega ma õieti sehkendan.  Täisvalguses nägin oma vaipu esimest korda siis kui
 kanga telgedelt maha võtsin ja suure rulli kodus lahti harutasin -mõnel neist oleks siis heameelega värvi veidi maha keeranud -aga hiljem pesuga sünnib see vist nagunii.

Kaltsutekkide kudumise ajal oli üks kuduja päris õnnelik..

Triibutekid I

Kudusin Lümatis mõne põranda jagu kaltsutekke.

Kangasteljed asusid vanas tillukeste akendega kivimajas, külmema ilmaga pidi kuduma hästi kiiresti, et sooja saaks, minu "kiiruse" juures tähendas see paari tundi, enne kui ma lõpuni läbi olin külmunud. Päris talvel ma mitte ei üritanudki. Suvel oli seal jälle kuumaga väga mõnus  -paksud kivimüürid! 

Selle tööga oli tegelikult natuke kiire, ema lõim oli vaja telgedelt maha kududa, et laenatud suga saaks omanikule tagasi ja kangasteljed parematesse tingimustesse -sellepärast ma kudusingi hästi kiiresti -seitset vaipa 2 aastat :D

 

Esimene vaip sai mu tädile sünnipäevaks. 

Tegelikult see nii põletavalt oranžide triipudega pole, proovisin õiguse nimel seda värvi pildilt  veidi maha keerata aga siis polnud jälle rohi enam roheline -kummaline.

Roheliste vaipade tarvis värvisin vanas malmpajas hulga valgeid, siniseid ja kollaseid jms hilpe rohelisemaks.

Pealekauba sain pajapildid:

 Esimeses pajas on vana õunapuu..

 ja teises suur kask,

mitte, et ma nendega oleks oma riided roheliseks saanud.

 Tegelikult oli üks pada ja ma ei rännanud sellega ühe puu alt teise alla.

 Ma arvan, et tiirutasin fotoaparaadiga ümber selle -aga ega ma täpselt ei mäleta ka.

Rohelised tekid said Virmale koos vabadusega teha nendega, mida iganes tahab

 Valge-kreemivalge-valge-täpiline-valge-koorevärvi vaip on nüüd ema magamistoas.