Triibutekid I

Kudusin Lümatis mõne põranda jagu kaltsutekke.

Kangasteljed asusid vanas tillukeste akendega kivimajas, külmema ilmaga pidi kuduma hästi kiiresti, et sooja saaks, minu "kiiruse" juures tähendas see paari tundi, enne kui ma lõpuni läbi olin külmunud. Päris talvel ma mitte ei üritanudki. Suvel oli seal jälle kuumaga väga mõnus  -paksud kivimüürid! 

Selle tööga oli tegelikult natuke kiire, ema lõim oli vaja telgedelt maha kududa, et laenatud suga saaks omanikule tagasi ja kangasteljed parematesse tingimustesse -sellepärast ma kudusingi hästi kiiresti -seitset vaipa 2 aastat :D

 

Esimene vaip sai mu tädile sünnipäevaks. 

Tegelikult see nii põletavalt oranžide triipudega pole, proovisin õiguse nimel seda värvi pildilt  veidi maha keerata aga siis polnud jälle rohi enam roheline -kummaline.

Roheliste vaipade tarvis värvisin vanas malmpajas hulga valgeid, siniseid ja kollaseid jms hilpe rohelisemaks.

Pealekauba sain pajapildid:

 Esimeses pajas on vana õunapuu..

 ja teises suur kask,

mitte, et ma nendega oleks oma riided roheliseks saanud.

 Tegelikult oli üks pada ja ma ei rännanud sellega ühe puu alt teise alla.

 Ma arvan, et tiirutasin fotoaparaadiga ümber selle -aga ega ma täpselt ei mäleta ka.

Rohelised tekid said Virmale koos vabadusega teha nendega, mida iganes tahab

 Valge-kreemivalge-valge-täpiline-valge-koorevärvi vaip on nüüd ema magamistoas.

Roheline kört

Heegeldasin endale tähtsaks sündmuseks rohelise seeliku. 

Heegelnõel nr 2, puuvillane niit Monika. Mustri leidsin netist

Arvestades aega ja lõngakerasid (-mitte, et ma neid tegelikult oleks arvestanud), mis arvutamisele, heegeldamisele,  ümberarvutamisele ja harutamisele kulusid, kavatsen ma seda rohelist körti kanda oma elu lõpuni kõigil pidulikel hetkedel ja vähempidulikel ka ja siis ...pärandan ma seeliku edasi oma lastelastele.

Madis lõpetas kevadel 9. klassi:







Pidu pildistasid Tiina ja Hanna 

Kuusalu seelikutriibuga kott

 Leidsin hea õmblusjuhendi,

 kus lukust voodrini oli samm-sammult kõik kenasti  piltides ära seletatud.

Valmis kotile keerutasin kandmismugavuse pärast 

linasest lõngast pika õlapaela.
.

..ja siis veel ühe tillukese keerutise,

 vaskhelmestega.

See õmbluskingitus sai tegelikult juba augustis üle antud.

Hanna tuttmüts

Kudusin varrastega nr 5,
 korraga kahest erinevast valgest lõngast, mis kindlapeale olid rohkem akrüül kui hea oleks olnud. Värv oli jälle Hanna meelest ainuõige ja minu ja vanaema varudes sel hetkel muud sarnast "ilma värvita" lõnga ei leidunud.

 Mütsi serv on kohevuse pärast kahekordne, mütsi laius on nii palju lai, et juuksed kortsu ei lähe ja pikkus niipalju suur, et saba mahub ka ära. 

Ääremustri kudumisõpetus on siin.

Põll

Mu ema ostis endale Rob Merretti raamatu Moekad põlled. Tore raamat!  

Naisinimesel on alati ühte põlle (veel) vaja või siis on tal

vajadus (veel) ühte põlle õmmelda.

Olin enamus ajast ütlemata praktiline ja kasutasin ära kangatükke,
 mis kummutist leidsin,

ühel hetkel sai praktiline meel otsa ja lõikasin jupi hea linase kanga küljest (mis oli kindel arv meetreid pikk), ettenähtud kleidiks saama. Kleidi võib ju veidi lühema teha..

Ilmselgelt ei saanud see põll moekas  -ikka vanamoodne:), igatahes tuli ta üsna selline nagu ma tahtsin -mõõdukalt (minu skaala:) suurte taskute ja mõõtmatult pikkade paeltega!

Mütsid

  Mütsi mustrijuhend on Dropsist db-003,

 värvi valisin selle mütsi järgi.
 Kootud Dropsi lõngast Lima 65%villa, 35% alpaka,  varrastega nr 4 ja 5.
Kudusin, harutasin, kudusin, harutasin.. ja siis oli selge millised kaks mustrikorrust on hea tegemata jätta, et tigutorni asemel mütsi saaks. 

Kindlapeale on see mu lemmikmüts -sest ta on ROOSA, ei aja juukseid lidusse ja elektrit täis, pole üleliia karvane, ei kõdita ega aja nina sügelema. Ma ei lase ennast heidutada, et ta tuult ei pea ja vajub pähe nii, et alatasa üldse mitte midagi ei näe. Kui käed juhtuvad asju täis olema ja müts silmini, peab orienteeruma tunde järgi..

Teise üsna samasuguse mütsi sai endale Ahti vanaema, 

kes nii armsasti on Hannal silma peal on hoidnud.

Lõng Drops Alpaka -100% alpaka. Silmuste arvu sobimise pärast võtsin lõnga kahekordsena.

 Kuna kudumisjuhend oli juba mu meele järgi kohandatud, siis selle mütsi sain valmis ühe tööpäevaga. Natuke siiski vähendasin sooniku silmuste arvu ja varraste suurust väiksemaks, sest pole kindel, kas kõigile ikka meeldiks müts silmini, tunde järgi ringi käia.

Kaks paari meessõrmkindaid

Viklikirjaga sõrmkindad

 Kahekordsest meriinovillasest lõngast, varrastega

1,5. Silmuseid oli ringil umbes 100.

Viklikirja leiab lehelt Etnograafilised koed, kudusin mustrit nr 16. Pöidlakiilu koekiri on tuletatud samast mustrist.

Kindasappa sai kuduja lõbuks vitsu, nupiridu ja Kihnu nööre.

 *Kindakandjale meelespidamiseks

 -kui sa midagi kangesti ei vaja, saad selle suisa... 

Kirjatud Labakindad:)

 Madisel polnud ühtegi paari labakindaid, 
eelmisel talvel tegelikult olid aga ühel heal (või siis halval) päeval läksid nad kaduma, jälgi jätmata, kuskil Kallaste toidupoe ja Peipsi järve vahel. Tühja nendega, olidki juba veidi räsitud.
 Uute kinnaste must lõng oli enamus ajast ettenähtult kahekordne meriinovillane, vahepeal alatult ühekordne:@, hall oli sokilõng, ja sinine (Madise kinnastel kohustuslik värv), mingi segase koostisega, eelmiste kinnaste ülejääk.  Vardad 1,5 ja silmuseid ringil sada ja paar tükki peale.

Kolme värviga kududes kaotab päris

palju ajas aga sama palju võidab kinnaste paksuses, need siin said küll üsna tuulekindlad.

Poole kindakudumise ajal arvas Madis, et tema pärast võivad need labakud sõrmikud ka olla|>:)

Labaosa muster on kaardikomplektist "Kirjad kodust" Kodavere, värvid Madise.

Korralik sinine seelik

Korralikult pikk, sinine-siidine,  kooliseelik.

 Ettenähtud valmis saama eelmise aasta septembriks.

Tegelikult sai oktoobriks -peaaegu,  november kulus värvlile nööbi õmblemiseks. Piltide tegemine kujunes eriti aeganõudvaks, sest fotograafil  "on oma elu ka.."

"kolevillane" kampsun ei kuulu tegelikult komplekti.

Seeliku lõige Burdast.
 Teagi, kas panna nüüd selga või oodata septembrit?

Hanna pildistas meie suurt kutsat ka, kutsade pildistamine meeldib talle seelikute pildistamisest rohkem..

Seelik

...eelmise aasta
augustikuu õmblemine

 Hispaanias käimise seelik onutütrele.
Huvitav stretš-pits kangas. Enne õmblemist leidsime sealt mõned ootamatud "vigurid", mis ei lasknud päris nii toimetada nagu mood ette nägi. Natuke pabistasin (natuke sellepärast, et rohkem polnud aega), siis

lõikasin kanga ribadeks lahti ning korjasin "vigurid" välja ja panin teises järjekorras kokku tagasi. Seda andis nende tillukeste kangarüüžide tõttu täiesti kenasti korraldada ja seelik sai just niipalju pikk ja niipalju lai kui meie meelest vaja oli.
.

Et seelik kenasti kahiseks, on sissepoole õmmeldud siidvooder, või sai see sinna millegi muu pärast..

sabapool augustipäikeses

Hispaania!!!