Korralik sinine seelik

Korralikult pikk, sinine-siidine,  kooliseelik.

 Ettenähtud valmis saama eelmise aasta septembriks.

Tegelikult sai oktoobriks -peaaegu,  november kulus värvlile nööbi õmblemiseks. Piltide tegemine kujunes eriti aeganõudvaks, sest fotograafil  "on oma elu ka.."

"kolevillane" kampsun ei kuulu tegelikult komplekti.

Seeliku lõige Burdast.
 Teagi, kas panna nüüd selga või oodata septembrit?

Hanna pildistas meie suurt kutsat ka, kutsade pildistamine meeldib talle seelikute pildistamisest rohkem..

Seelik

...eelmise aasta
augustikuu õmblemine

 Hispaanias käimise seelik onutütrele.
Huvitav stretš-pits kangas. Enne õmblemist leidsime sealt mõned ootamatud "vigurid", mis ei lasknud päris nii toimetada nagu mood ette nägi. Natuke pabistasin (natuke sellepärast, et rohkem polnud aega), siis

lõikasin kanga ribadeks lahti ning korjasin "vigurid" välja ja panin teises järjekorras kokku tagasi. Seda andis nende tillukeste kangarüüžide tõttu täiesti kenasti korraldada ja seelik sai just niipalju pikk ja niipalju lai kui meie meelest vaja oli.
.

Et seelik kenasti kahiseks, on sissepoole õmmeldud siidvooder, või sai see sinna millegi muu pärast..

sabapool augustipäikeses

Hispaania!!!

Lind

Roosa ja puuvillane.

Heegeldasin nr 3,5 nõelaga jaapanlaste mustrijoonise järgi ja toppisin korralikult vatiini täis.

Tuust linnu peas polnud jaapanlastel ette nähtud aga mul tuli tahtmine see ka sinna sokutada

-iseloomu pärast:)

Mustriskeem oli (jaapani põhjalikkusega) välja arvestatud nii, et kui sabad-tiivad ettenähtud kohta nõelusin, siis hoolimata oma ümmargususest ta kummuli ei kukkunudki, seisis püsti!

Südamekirjaga rätt

Teagi täpselt, kas see on "Südamekirjaga rätt" väikese kirjaga põhiosas või siis "Väikese kirjaga rätt", millel on südameräti äärekiri ja -pits. 

Lõng Moon Night -95% lambavilla ja 5% kašmiiri, 50g -600m, vardad nr 3 ja nr 5. Minu rätile kulus seda umbes kilomeeter.
Kududa oli seda veidi kummaline, sest lõng tundus käes veidi stretš ja juhtumisi polnud mul ka kodus lühikesi puuvardaid vaid hoopis pikad metallvardad.

Mustrid S. Reimann, A. Edasi raamatutest "Haapsalu rätt" ja "Haapsalu sall" (viimasest on pärit südamete õhuline augumuster äärekirjas).
Hulga tarkust sain -Mustrimaaima Haapsalu räti kooskudumisteemast -see hoidis kokku päris palju aega, mis muidu oleks kindlasti harutamisele kulunud.

Südameid on rätis üle kahesaja  ja mustikanuppe üle tuhande, usinamad on üle lugenud!

Hästi armas muster kududa - veel teeb mind rahutuks Kroonikirjaga rätt ja need piibelehemustrid - kuskil peaks mul veel valget kirsipunast ja roosat lõnga olema...

Boolero

Vahest, väga harva, 

teen ma mõne tellimustöö, sest ma olen niiilmatuaeglane, boolero kudumiseks kulus veidi VÄHEM kui aasta:).
Tellija soovis oma lõngast saada  midagi pitsilist, nagu Diana imeilus valge boolero.
Lõige on DROPSist, kohandasin seda, laiustpidi vähemaks, pikkustpidi pikemaks ja kaelusekaart ka nii suurt ei teinud. Muster "Haapsalu salli" raamatust -Õnnelehekiri.

 Lõng Angora Delux -80% angoora, 20 akrüüli (see viimane 20% ei taha alluda muidugi mingile viimistlusele-venitamisele).

Stella

 -foto Hannalt

Lõngatoki suurus ja -värv olid äravahetamiseni sarnased  Stellale, see tekitas algul segadust, -et miks koer laua peal magab või -kuidas ta ise kummutile ronis?? Lõngatoki kahanedes neid nalju enam ei saanud...

  

 Aja kokkuhoiumõttes kudusin erinevate mustrite ja varrastega võimalikult pisikesi mustriproove, et selle kokkuhoitud aja arvelt hiljem selliseid 1/3 boolerosuuruseid kududa.. Sobiva vardasuuruse leidmiseks alustasin üsna peenikestega ja vahelduseks proovisin jälle päris suuri, lõpuks, pärast kudumisproovide kastmist venitamist ja aurutamist jäin nr 4,5 kindlaks (loe ebakindlaks). Siis selgus, et lõngavöösoovitus erines sellest ainult 0,5 võrra. 

No kui ikka üldse kedagi ei usalda, siis peab ju ISE.

 

Servapitsi mustri nikerdasin kokku  enda tahtmiste järgi.

 Selliseid mustreid, mis mulle väga meeldisid oli olemas küll aga ühel või teisel põhjusel ei tahtnud nad Õnnelehekirjaga kokku sobida ja kohe külge kududes oleks päris keeruline olnud ette arvata kuidas nende "servalokkidega" pärast on.

Kodavere kirjaga sokid

Vahetasin naturaalmajanduse korras omakootud sokkide ja kinnaste vastu naljaka diivanilaua.. Tegelikult on tänaseks toimunud küll ainult vahetuse see osa, et mina sain laua:)

 Koekirju sättisin kokku oma tahtmist mööda, tahtsin neid pisut pitsilisemaks kududa kui traditsioonid ette näevad. Palmikud on soki külgedel tänu Leilile, kes oma blogis lehvitas ilusaid eesti sokke ja seletas ära kolm põhjust, miks palmikud olema peavad ja millega ma kõigis kolmes punktis väga nõus olen.

Vardad nr 1,5 ja silmuseid ringil 90.

Värvilised lõngad on 8/2 villased, valge -sokilõng Drops Fabel Uni Color, mis ei ole nii kuri kuluma kui täisvillane, sest seal on näpuotsaga villasele polüamiidi lisatud. 

Ja see ilus punane lõng, mille Mustvee laadalt sügisepoole ostsin (kuna ta tundus mulle hästi  õiget Kodavere punast tooni olema), on väidetavalt värvitud austraalia kaktusetäidega(!)

Koekiri: Raverlyst 

 

  Sokisääres on Kodavere naise suka äärekiri 

-lihtsalt imearmas muster ja värvid!

 Kindad on veel kudumata, isegi mõte, millised need saavad, on veel udune

Kirikukindad

 Kudusin kirikukindad

 valgest kahekordsest meriinovillasest lõngast varrastega 1,5. Silmuseid oli vardal (vist) 20.

Tikand on peenvillaste lõngdega ja natuke helmeid ka!

Inspiratsiooni ja haridust hankisin K. Jõeste, K Ehini raamatust "Kirjatud teekond" ja I. Tammise ja E. Lutsepa raamatust "Eesti tikand 2". Väga ja armsad ja targad raamatud.

Tilluke tikand võttis mul kauem aega kui kinnaste kudumine:)

Selgus, et nii peenikeste varrastega kudumine on ohtlik. Toksisin terava vardaotsaga igale poole tillukesi auke, (sõrmeotsa ikka suure),

 ja -

vardaid ei tohi suhu toppida...