Suured sokid

Sokilõngast Invicta Everest suure inimese sokid.

Tahtsin peenikesest lõngast, peenikeste varrastega, kududa pakse sokke.
No üleliia paksud ei tulnud aga mõnusalt mahulise ja vetruva pinna saab selle video järgi kududes küll.

Õlasall

Kudusin endale Drops delight ja Fabel lõngadest samblavärvilise õlasalli.

 Hajameelsusest umbes kaks korda suurema kui juhendis ette nähtud. Üles harutada ka ei raatsinud, sest iga triip oli ise värvi ja hirmus armas.

 

Ringvardad nr 3,5 ja lõngakulu ligilähedaselt 5 tokki.

 Tegelikult on see sall kootud lõngast, mille puhul ma alles ühed sokid tagasi, lubasin endale, et  SELLE lõngaga  rohkem tegemist ei tee, sest sest tema vooruseks kiidetud ebaühtlus ("käsitsi kedratud" tekstuur, mis on kohati jämedam-peenem) tundub mulle alati veidi nagu puudusena. Aga värvid on vastupandamatud.

Salli sirulaius sai suurem kui suur

 aga see ei sega sugugi mööda ilma ringilehvimist.

Sooja ilma müts

Eriti memmekad peavad sooja ilmaga ka mütsi kandma.
 

Tegin endale helehalli mütsi.
 Lõng Pure Cotton 50g -166m,
lõngakulu oli väiksem kui üks tokk., vardad 2,5 ja 3, heegelnõel 3,5 ja 4.

 Sobivaid mütsivardaid mul kodus ikka veel ei leidunud, olid ainult lühikesed, libedad suka-sokivardad, millelt see müts tahtis kogu aeg  minema voolata. Otsustasin, et
-arukas inimene ostab nüüd koonerdamise asemel endale koju igasuguste numbritega Knit Pro neljakandilisi vardaid. 

Mütsi muster on Piret Lilleste raamatust "Kudumite Lummuses".

Elust enesest:
 Isegi väga arukad inimesed ei saa endale Knit Pro neljakandilisi vardaid osta kui neid poes pole.

Heletumesinised sokid

Meestesokid,

lõngast Drops Delight.

Lõnga värvi nimetus kataloogis on helesinine, mõned heledamad kohad kumavad sokist tõesti vastu  ja sinise nimetuse all olev lõng kataloogis on igal juhul veel tumesinisem ja tumesinist varianti ei olegi, ilmselt sellepärast, et sealt enam silm värvi ei seletakski ja selle nimi oleks ehk olnud  mustikasinine öö, või midagi veel pimedamat. 

  Kudumisvardad nr 1,75 ja silmuseid ringil 100.
Kindlasti oleks 96-st ka aidanud.

 Ikka veel koon "korraliku" kasvuruumiga. Nüüd tulid sellised konkreetse suurusnumbriga: suur.

 Mustrikirja näeb siit (paremalt keskmine).

 See on sokile hea kiri, sest ta käitub veidi sooniku moodi ja hoiab ka veidi suuremad sokid kenasti ümber jala.

 IGA KORD luban  ma endale, et SELLE lõngaga ma rohkem tegemist ei tee,

  sest ta väga ebaühtlane. Vahepeal justkui täitsa tavaline lõng, meeter hiljem peenem kui ämblikuniit, siis tuleb sinna vabast lõngast harutatud õiget tooni heiet külge "kedrata" ja see on veidi palju tülikas. Ja ALATI uuesti langen ma uuesti nende värvide lõksu.

 Mingil seletamatul põhjusel jäi mind nüüd piinama see vaarikatort,

Vilturuuduline seelik

 Ühel koolivaheajal  (mitte sellel, mida ma praegu parajasti pean) lubasin
 endale seeliku õmmelda.

Otsisin kummutist pehme täisvillase kanga, keerutasin kangaruudud viltupidi
ja õmblesin diagonaallõikelise-vilturuudulise-külmailma seeliku. Lõiked sain ajakirjast KÄSITÖÖ/ kevad 2009.

 Sai selline...  -villane.

 Nüüd on mul 3x rohkem seelikuid
kui seelikuriidepuid.

Mitte eriti paks talvemüts

  Anu oli valinud oma mütsi jaoks väga hea ja mõnusa lõnga

 -100% alpaka (50 g-100 m), pehme, siidine ja raske.

Venitatud silmustega sooniku jaoks kasutasin vardaid nr 3, mustriosas number suuremaid.

Muster on netist leitud. Veidi tegin kohandusi ka -kahandasin:

alustasin skeemi 13. reast, alates 24. reast hakkasin silmuseid kahandama ja umbes 53 real oli lõpp käes ning kudusin ainult 11 mustrikordust (20 asemel -kui ma endale tundmatut keelt õieti tõlkisin:)

pildist ei pea ennast eksitada laskma, see pole barett, selline vaade avaneb inimesele, kes kõigele ülevalt alla vaatab

 Müts on nüüd juba ilmselt teenitud kevadvaheajal.

Sokid ja sõrmkindad

 

Hästi paksud sokid tüdrukule.

 Kudusin kolmekordsetest pehmetest maavillasest lõngadest, varrastega 2,5.

 Oma roosa mütsi kõrvale tegin vausabakirjas sõrmkindad ka -lõpuks. Salli ei tule.
 Või mine sa tea.

Kudusin Dropsi Alpaka lõngast varrastega nr 2.
Muster on Dropsi lehelt. Kindasabas on sik-sak sooniku ja lõpetuseks heegeldasin nupurea (nagu nende ja ilmselt ka kõigi tulevaste sõrmkinnaste lõpetuseks).

Mitte ma ei mõista,

 mis peale hakata nende blogipiltide valgete muuseumiraamidega...